Töötan ühes firmas, mille peakontor asub Malmös (rootsi lõunapoolseim linn). Seepärast käin seal päris tihti ja aegajalt võtan fotoka kaasa. Malmö on täis põnevaid detaile ja inimesi. Iga kord näed midagi uut või varem tähelepanuta jäänud osakesi.

Suuruselt on Malmö umbes nagu Tallinn, samamoodi asub mere ääres, lisaks aga läbivad linna mitmed kanalid. Sellega kahe linna sarnasus ka piirdub.  Malmös pole nii uhket vanalinna, kui meil, aga selle eest on neil loss (kuhu ma pole veel oma jalutuskäikudega jõudnud). Üldjoontes on Malmö kuidagi rahulikum, mugavam ja mõnes mõttes mõistlikum.

Kunagi Malmö oli kauge provintsiaalne linn. Siis rootslased ja taanlased otsustasid, et rohkem ei viitsi praamidega kihutada ja ehitasid kahe riigi vahele silla, Euroopa pikima. Linnast sai tähtis liiklussõlm, arendati välja korralik raudteeühendus Malmö ja Kopenhaageni vahel. Kuna Kopenhaagenis saab küsida kõrgemat palka ja taani keel on lõunarootsi murrakuga üsna sarnane, siis paljud Malmö elanikud käivad taani poolel tööl. Hommikul rongiga sinna (ca 40 min.) ja õhtul tagasi. Rong läbib Kopenhaageni (Kastrup) lennujaama, mis teeb reisimise Malmösse väga mugavaks: Tallinn-Kopenhaagen lennuk lendab iga päev, lennujaamast rongile ja oledki kesklinnas.

Vaatamata sellele, et Malmö on päris suur linn, ta on ikkagi väga hubane. Nagu paljud hiinlased, armastavad ka malmölased liigelda jalgrattaga. Ju vist see ongi põhjus, miks liiklusummikuid eriti ei näe isegi tipptunnil. Rattaid on tõesti palju, aga kõik on täielikud romud ja uhte-kahte mudelit, küll aga erinevate kaubamärkidega. Küsisin ühelt linnakodanikult, miks kõik rattad vanad on? Väidetavalt rattavargus on seal enimlevinud kuritegu, keegi ei taha uhket ja ilusat loovutada. Aga seda, kust nad selliseid uunikume sellises koguses leiavad, ma ei küsinud... eks järgmine kord.

Kuritegevuse kohta veel niipalju, et Malmö pidi olema kõige kriminogeensem linn Rootsis. Kümme-viisteist aastat tagasi oli olukord päris hull, korra tulistati isegi granaadiheitjast, nüüd on kord majja löödud. Aga immigrantide kuritegevus on ikkagi veel probleem. Enamus nendest on türklased (vähemalt välimuselt), on ka neegreid ja slaavlasi.

Jalutades mööda linna mõistad, et kuigi me väga tahaksime olla põhja-eurooplased, oleme ikkagi keegi muu: vahemaa on umbes 92,7 valgusaastat. Malmö inimesed on küll välimuselt samasugused kahejalgsed ja ühe peaga, aga nende käitumine, hoiak, näoilmed meie omast tublisti teistsugune. Nad on kuidagi lihtsamad ja vabamad, ei ole nii pinges... Ja see kehtib nii vanema põlvkonna kui ka noorte kohta.

Linnas on palju kohvikuid. Lauad, toolid, diivanid on tõstetud tänavatele, paigaldatud soojuskiirgurid - niimodi nad töötavad aastaringselt. Kohalik fauna on sellega harjunud, linnud inimesi ei häbene. Paar aastat tagasi nägin, kuidas part burger-kingi sisse jalutas :) Suurem möll läheb lahti õhtul, kus igast teisest söögikohast moodustub pisike ööklubi. Kui meil on argipäeva õhtul tänavad tühjad, inimesed istuvad kodus ja vaatavad VõsaPetsi saadet, siis seal rahvas julgelt ronib välja.

Ei saa öelda, et Malmö arhitektuur tekitab mingit "wow" tunnet, aga ta on kuidagi paigas. Hooned ei sattu üksteisega konflikti, vaid pigem täiendavad üksteist. Kõrgeid hooneid eriti ei ole, v.a. Skandinaavia kõrgemat maja Turning Torso, aga ta on ilusti eraldatud kesklinnast ja ei riku üldmuljet. Erinevalt Tallinnast, kasutas Malmö oskuslikult ära mereäärse ala. Mõned aastat tagasi toimus seal suur ehitusmess, kus ehitati välja näidismajad koos pika promenaadiga. Iga maja on küll erinev, aga kõik koos moodustavad ilusa tervikliku linnaosa. Igati vaatamist väärt koht. Seal on linna kõige kallimad elamispinnad.

Üks sarnasus on Tallinnaga veel siiski olemas: nimelt, saab ka Malmös taksotünga kogeda. Kõik taksod on sarnased, vaid erinevate kaubamärkidega. Tavaliselt linnasiseste sõitudel nad ei kasuta taksomeetrit vaid on fikseeritud hind ühe sõidu kohta. Kõik on nagu aus, aga hinnakõikumine võib olla kuni viiekordne. Raudteejaama taksoparklas seisavadki lolle turiste ootavat tüngataksod, mõistliku hinnaga teenusepakkuja on veidi kaugemal. Hea takso on 97, tel.: +46 40979797.

Huvitav, iga kord kui ma sattun Malmösse, siis alati mõnel väljakul toimub mingi poliitiline agitatsioon. Viimane kord olid kilekotivihkajad aka rohelised, kes tahtsid rohkem jalgrattateid, enne seda olid femministid. Mida feministid tahtsid, sellest ma aru ei saanud.

Veel üks huvitav kohalike oskus on paigutada paarkümmend valgusfoori ühele pisikesele ristmikule, kus piisaks vaid neljast. Rikkus ei anna häbeneda.

Ma ei lõpeta siin juttu ära, vaid pigem teeks väikse pausi. Sest kui ma järgmine kord satun Malmösse, leian ma jälle midagi uut...