Mõned nädalad tagasi abikaasa ütles pojale: "Kui tahad, võite issiga soojale maale sõita". Sellest piisas, et issi panna fakti ette - me sõidame soojale maale! Mis siis ikka, vaatasin kalendrisse ja leidsin sobiva augu, kõne reisibüroosse ja ... aga sellest hiljem. Pühapäeval olime juba lennuki peal, 4 tundi lendu ja olimegi kahekesi pojaga soojal maal: Kreetal.

Kunagi ma juba Kreetal käisin, 7 aastat tagasi üks tarnija korraldas müügikonverentsi. See tarnija oskas häid kohti valida, varem samalaadsed konverentsid olid Las-Vegases, Austraalias jne (nendes ma ei osalenud). Siis Kreetal varusime piisavalt vaba aega, et saarega tutvuda. Tol ajal armusin Kreetasse esimesest pilgust ja nüüd olid ootused päris kõrged. Mälestused ubasest hotellist, mõnusast teenindusest, heast kliimast ja maitsvast toidust olid veel täitsa olemas.

Kreeta 2010

Niisiis reisikorraldaja buss tõi meid ilusti neljatärnilise hotelli ette, kiire check-in ja tuppa! Nüüd tuli aeg oma mälestusi reaalsusega korrigeerima: seekord oli hotelli tuba kui Kohtla-Järve joodikute üürikorter, mis oli vahepeal puhtaks küüritud ja varustatud konditsioneeriga ja maailma kõige väiksema telekaga. No aga me ei tulnud ju telekat vaatama!, ujukad jalga ja basseini! (eelnevalt giid oskas soovitada, et kivises rannas ei tasu paljajalu vette ronida - igasugu meresiilid ja muud elukad võivad haiget teha). Kuna saabumine jäi meil õhtupoolikusse, siis peale basseini oli käes õhtusöögi aeg... või siis aeg korrigeerida mälestusi heast toidust.

On ikka huvitav, kui palju üks saar võib seitsme aastaga muutuda. Kreetast on saanud slaavlaste "Mekka", raadiost lastakse aeg-ajalt venekeelseid pop-laule, öösel kostsid tuttavad "Rossija-Rossija!" ja "Russkije idut!". Head toidud on kadunud ja nüüd igas restoranis on identsed menüüd identsete piltidega - kõik toidud on pärit ühest kohast a'la meie Selveri köök (väike erinevus on ikka olemas, Selveri köögi toodang on söödav kui mitte maitsev). Hotelli teenindus oli mõnusalt jahutav (väljas oli ikka päris soe). Ja ma ei saanudki see kord head tzidzaki kastet, kurat!!!

Aga see on mõistetav, et igal maal turiste oodatakse, proovitakse temalt kupüürid kätte saada ja ära saata. Ja nii on igal maal, ka meil on nii. Turiste ei armastata, neid talutakse. Neile luuakse keskond, kus nad arvavad "näe, ehtne värk. Ooo! Kreeka köök!". Hotellid korraldavad kreekaköögi õhtuid, külalistele tantsitakse kreeka tantse, mängitakse kreeka muusikat. Aga see on kõik võlts, krekaköögis ei ole friikartuleid, kreeklased ei tantsi rahvatantse tossudes ja zorbasele ei käi techno-tümps taustaks. Kõik, mis tehakse turistidele on võlts ja kräpp. Selleks, et leida tõeline Kreeta, seda ehtsat värki, tuleb leida asju, mis ei ole mõeldud turistidele, vaid iseendale. Tuleb otsida detaile ja Kreetal on neid palju. Seda ei suuda hävitada isegi vene turist.

Kahjuks mul ei olnud eriti võimalusi saarel ringi reisida, poja ei talunud mägedessõitmist (rõhkudevahe tõttu tekkib iiveldamine) ja tema huvid olid pigem veepargid ja basseinid. Aga paar korda käisime basseinist kaugemale ka. Veidi kaugemal merest elavad kohalikud, kel on täiega pohlad turistidest. Nad kasvatavad oma lambakesi ja kitse, korjavad oliive ja on õnnelikud. Iga väike külake on täis põnevaid detaile ja vaateid, majad on vanad ja ilusad. Kogu elu tempo on hoopis midagi muud, kui turismikeskustes. Minu nõrkusteks on aknad ja uksed, mis on lõunamaades traditsiooniliselt ilusad. Kreetal on neid iludusi palju ja nad on ehtsad, sest mõeldud ja tehtud iseendale. Kui turisti seal poleks, see 200-a aastane uks oleks ikka selline, nagu ta on, aken oleks ikka samamoodi viimistletud. Siin ei ole restaureeritud asju nagu meil vanalinnas, see siin on EHE!

 On veel üks asi, mis on Kreeta külade tõeline pärl: kohalikud vanad inimesed. Just nimelt vanad, kes enam tööl ei käi (noored on ilmselt turite teenindamas või kuskil põllul, neid külades eriti ei näe). Vanataatide ja eitede näod on puhtad, vabad igasugustest muredest, rahulikud ja seepärast lihtsalt ILUSAD! Mõnus on istuda hommikupoolikul kohvikus, juua värsket apelsini mahla ja vaadata üle tee istuvaid vanamehi, kuidas nad jutustavad, seletavad, lihtsalt jälgivat toimuvat ja rahus naudivad hommikut. Ja nad istuvadki niimodi rivis seina ääres, muud istekohad ei sobi, siis ei näe, mis toimub. Mõni vanamees istub teiselpool tänavat ja jutuvahetus käib üle tänava või väljaku.

Kreetal on palju mida vaadata ja kui mitte lasta ennast häirida turismimasinast, siis kindlasti külastamisväärt paik. Kuid iga õhtu lõppeb hotellis ja tahest tahtmata tungib see masin ajju aknataguste karjetega "Russkie idut". Seepärast ma ilmselt enam Kreetale ei lähe, aga kahju, ilus oli see saar, setse aastat tagasi.

P.S Aga tagasilennul oli väga Eesti Õhul hea pardateenindus, kiidan Sauliust!

Reisibüroost ja reisikorraldajast.

Nagu lubatud, räägin ka "köögi"-poolest. Kui enne reisi kolmapäeval kalendri lahti tegin, siis muud auku ei leidnud, kui sama nädala pühapäevast +10 päeva. Tundus mõistlik nii ma ka helistasin Estravelisse. Nende kodulehelt valisin Ülemiste kontorit ja küsisin, kes oskab puhkusereise müüa. Neiu (Gertu Kallas), kes toru võttis, ütles et saab hakkama. Ta kiirelt vaatas võimalused läbi (tavaliselt puhkusereisid väljuvad laupäeval) ja soovitas Kreetat, sest muid võimalusi eriti polnud. Kreeta mulle sobis, mälestused olid head, hind sobis ja väljumine soovitud pühapäeval. Valisin ka hotelli nimekirjast, mida Gertu saatis. Nimekirjas oli umbes kümmekond hotelli koos veeb-linkidega ja reisipakkujaga (Novatours ja Teztour). Lappasin lingid läbi, Star-Beach tundus õige valik, veebis vattasin, et isegi auhinnatud neljatärniline hotell veepargi kõrval. Reisikorraldajaks oli Teztour, lätlaste üritus, mis toimetab edukalt ka meil. Andsin valikust teada Gertule, tema lubas toasaadavust kontrollida ja saata maksmiseks sobiv dokument (tellimuskinnitus). Kinnitus ilustui tuli meilile. Maksetähtajaks oli 1 päev, mis on ka arusaadav, sest lend on ju sama nädala pühapäev. Mõtlesin, et õhtul kontrollin poja passikehtivuse ja maksan ilusti ära. Paarikümne minuti pärast juba uus kiri Gertult: "Annan teada, et kuna reisini on jäänud vähem kui nädal, siis reisikorraldaja (Tez Tour) palub makset kohe.Saan hoida broneeringut ilma makseta täna kuni 16:30." WTF! Kas pean töölt ära minema, et dokumente kontrollima? Oli ju juttu, et 1 päev, mis nüüd siis? Helistasin Gertule ja tuletasin talle meelde, et ta on juba väljastanud ametliku dokumendi ja ei ole ilus selliseid kirju saata. Pikka pigistamise peale pikendati maksetähtaeg tagasi ühele päevale. Bravo! Mis siis ikka, koos pojaga vaatasime hotelli ja läeduses oleva veepargi üle, pojal silmad säravad, tahab kohe minna! No ma siis maksin reisi ära.

Järgmine hommik, kui teatasin Gertule maksmisest palus ta mul oodata TezTouri kinnitust: tavaline protseduur, tema sõnul. Ootan siis päeva, helistan Gertule, kus on piletid? Palub ikka oodata. Reedel teatas Gertu, et tuba selles hotellis ei saa. MA:???? Gertu, te ju kontrollisite ja kiinitasite, et tuba on. Gertu: Aga ma ei saa kinnitada 100%, seda teeb Teztour. Meie kunagi ei kinnita 100%. Minu järeldus siinkohal: Estraveli juttu ei saa tõena võtta. Mis siis ikka, kui Estravel on ainult süütu vahendaja, siis palun ühendage Teztouriga, kes Gertu sõnul oli olukorras süüdi. Ei saa, tema ei tohi numbrit anda jne. Peaks mainima, et Teztour üldse ei viitsi klientidega tegeleda, nende ainus avalik telefoninumber on tasuline 9 EEK minut - ju siis lätlastel on selline ärikultuur.

Seekord sai mul Gertust ja tema "ei saa, ei ole võimalik" isu täis, palusin ühendada tema ülemusega (andis numbri). Tema ülemus jutustas mulle, kui raske on nende saatus, et kogu Teztour proovib olukorda lahendada jne. Mina omapoolt kordasin oma soovi, hotell peab olema vähemalt neljatärniline ja veepargi kõrval. Mis siis ikka, mõne tunni hiljem pakuti mulle siis "luksusliku hotelli veepargi kõrval, selle paketi hind on küll ca 3 tuhat kallim, aga ma ei pea midagi juurde maksma" Lisaks mainiti, et hommiku ja õhtusöögi asemel pakkutakse "kõik hinnas". No näed, sobib!, saab ju kui vaja, milleks siis klient niimodi kiusata.

Kohapealne pilt "luksuslikust hotellist" oli aga järgmine. Nagu eelnevalt mainitud, tuba oli allapoole igasugu arvestust, soe vesi oli valitud päevadel, heli kostis mitte ainult koridorist vaid ka teiselpool asuvatest tubadest, uksed käisid vaid pauguga kinni (hea kogemus, kui naaber saabub kell 02:00 magama). Hotelli restoran (kõik hinnas) üllatas mind mitte ainult toidu valikuga vaid ka oma kindla järjepidavusega keerata perrse meeletud lihamäed. Sellist oskamatu "kokkamist" ma pole ammu näinud!

Kui ma teisel päeval vahetasin muljeid Tez Touri kohaliku esindaja Kaiaga, siis too imestas, miks mulle seda "pioneerlaagrit" üldse soovitati, see pidavat olema juba ammu teada tuntud koht olevat ja minu esimese valikuga Star Beach hotelliga pole kuidagi võrreldav. Ja kui ma mainisin ,et ostsin tuusiku Estravelist, siis sain teada, et see kontor pole üldse tutvustusreisidel käinud ja ei tea, mida pakuvad.

Olen otsustanud, et ei Estraveliga ega Teztouriga enam reisile ei lähe - ei oska nad seda asja, reise müüa/korraldada. Järgmine kord tuleb rohkem kodutööd teha ja põhjalikult veebi läbituhnida, et hotellidest tagasisidet saada. ERI BEACH hotell on igavene saast.

P.S Kui eelnevalt toodud firmad soovivad asja kommenteerida, siis palun, panen ka siia muutmata kujul üles.

P.P.S Kui mõni jurist tahab sõna võtta, et ma ei tohi nii kirjutada, siis mingu p...sse. Tohin küll!!!