See nädal sain jälle Riias jalutada. See on vist esimene kord, kus ma tundsin midagi head selles linnas. Üldiselt Riia ei ole kunagi mu lemmikute linnade nimekirjas olnud. Ei teagi miks, lätlaste asjade korraldamine on kuidagi minu jaoks ebaloogiline, teistsugune, lisaks need meeletu liiklusummikud.

Aga seekord mul tekis tunne, et hakkan seda linna veidi mõistma. Tuleb lihtsalt pilk pöörata pisidetailide poole - neid tasub otsida. Tasub minna hoovidesse, jautada väiksemaid tänavaid mööda ja erilist tähelepanu pöörata just "restaureerimata" majade poole. Kahjuks viimasel ajal "restaureeritud" hooned on enamasti lihtsalt ära rikutud. Plastaknad-uksed, maalitud seinad, koledad reklaamid ja muu butafooria on peaaegu hävitanud vanalinna. Aga tundub, et lätlased ise ei näe selles probleemi: plastakendega on odavam ja energiasäästlikum.

Vanalinnas igal pool on kuulda muusikat - kas tänavamuusik, välikohvik meelitab klienti või mõni lärmakam pidu mõnes galeriis. Aga üksteist nad ei sega ja loovad mõnusa helitausta.

Ilmselt on paljud kuulnud tänavast nimega Perses. Tõepoolest on selline tänav Riias olemas, aga ka päris mitmes teises Läti linnas. Perse on jõgi Lätis, ju siis selle järgi ka tänavatel nimed. Googlist otsingu "Perse jõgi" tuli esimesena postimehe uudis: "Läti jõgi Perse tõusis üle kallaste".